Ovdadutkama áigge leat dutkojuvvon earret eará eahpiduvvon roava ruhtabassamat, roava behttosat, roava bivdorihkkosat ja roava luonddusuodjalanrihkus. Eahpiduvvon rihkkosat leat dáhpáhuvvan golmma bálgosa guovllus.

Guovddášrihkusbolesa ja Lappi Rádjegozáhusa ovdadutkan viiddes opmodat-, ekonomiija-, ja bivdorihkkosiid ollisvuođas Davvi-Sámi guovllus lea gárvánan. Ovdadutkama áigge leat dutkojuvvon earret eará eahpiduvvon roava ruhtabassamat, roava behttosat, roava bivdorihkkosat ja roava luonddusuodjalanrihkus. Ovdadutkanollisvuođas leat buohkanassii sullii 15 rihkkosis várohuvvon olbmo. Dagut eahpiduvvojit dáhpáhuvvan jagiid 2020–2025 áigge. 

Guovddášrihkusboles lea vástidan dán ollisvuođas ekonomiija- ja opmodatrihkkosiid dutkamis ja Lappi Rádjegozáhus bealistis lea vástidan bivdo- ja luonddusuodjalanrihkkosiid dutkamis. 

Guovddášrihkusboles lea dutkan golmma bálgosa guovllus dáhpáhuvvan eahpiduvvon bohccuid suoládemiid ja suoláduvvon bohccuid čiehkama. Ovdadutkama áigge bođii ovdan lassin eahpádus roava behttosiin spire- ja johtolatvahágiid buhtadusmeannudeamis. Geassemánus 2025 boles ja Lappi Rádjegozáhus barge Davvi-Sámi guovllus viessodutkamiid ja válde olbmuid gitta ja maid válde alcces duođaštusmateriála, mii laktása eahpiduvvon rihkkosiidda. Geasi ja čavčča áigge dutkamiin ožžojuvvon materiála mannojuvvui čađa ja olbmot jearahallojuvvojedje. 

– Ovdadutkanollisvuohta lea leamaš hui viiddis ja rihkusáššit, mat leat leamaš dutkama vuolde, leat čielggaduvvon govččolaččat. Mu ipmárdusa mielde gažaldagas lea okta viidámus boazodollui láktaseaddji ovdadutkanollisvuohta, muitala rihkusnjunušboleskomissára Teemu Mäntyniemi Guovddášrihkusbolesis.

Ruhtabassanrihkkosa oasil áššis eahpiduvvo, ahte áššeoamasteaddjiin suoláduvvon bohccot leat luobahuvvon ja sirdojuvvon váruhuvvon olbmuid dahje sin lagašbiire boazoopmodahkan ja opmodaga álgovuođđu lea jávkaduvvon dan láhkai, ahte bohccot leat merkejuvvon sin bealljemearkkaide, pilttáide dahje dolvojuvvon sin namas njuovahahkii.

Lappi Rádjegozáhus dutkkai guovžža lobihis bivddu

Lappi Rádjegozáhus lea dutkan roava bivdo- ja luonddusuodjalanrihkkosiid, mat eahpiduvvojit dáhpáhuvvan giđđat 2025. Ollisvuhtii gullet máŋggat sierra dáhpáhusat, mat laktásit váldooasis guovžža lobihis bivdui boazodoalloguovllus. Ovdadutkama vuođul rihkkosiid motiivan lea leamaš boazovahágiid geahpedeapmi. 

Eahpiduvvon daguid áigi lei cuoŋo–miessemánnu 2025, dalle meahcis lea vel viidát muohta ja johtin mohtorgielkkáiguin lea vejolaš. Giđa muohtadiliin ealliid luottaid sáhttá álkit vuohttit, mii addá vejolašvuođa čuovvut daid beaktilit guhkesge mátkkiid. Seamma áigge viiddes ja hárvet ássojuvvon meahcceguovllut, ja molsašuddi dálkedilit váttásmahttet gohcima ja váikkuhit duođaštusaid seailumii.

– Ovdadutkamis háhkkojuvvon dieđu vuođul guovžžat leat ohccojuvvon ja gurrojuvvon mohtorgielkkáiguin, man maŋŋá eallit leat vuojehuvvon johtui ja daid johtima leat čuvvon ovttasráđiid máŋggat olbmot. Guovžža čuovvuma ulbmilin lea ovdadutkama vuođul leamaš vuojehit guovžžaid dakkár sadjái, gos daid sáhttá goddit. Dasa lassin guorramis leat sáhttán geavahit veahkkin beatnaga, muitala dutkamajođiheaddji, lutnánta Frans Hietanen Rádjegozihanlágádusa Lappi Rádjegozáhusas.

Dutkamis leat boahtán ovdan maiddái áššit dan birra, ahte doaimma birra leat sáhtán soahpat ovddalgihtii, ja ahte dáhpáhusaid maŋŋá lea geahččaluvvon gokčat luottaid ovdamearkka dihte dan láhkai, ahte lea vuddjojuvvon dáhpáhusbáikkiid badjel dahje sálaš lea sirdojuvvon eret. Ovdadutkama áigge lea boahtán ovdan maiddái stuorraspirelottiide čuohcan roava luonddusuodjalanrihkkosat. Ovdadutkama vuođul ráfáidahtton goaskimiid leat geahččalan bivdit gilláriin ja báhčit boaittobeale guovlluin. 

Dutkojuvvon ollisvuođain eahpiduvvojit sihke bivdu gáibiduvvon lobiid haga ja spiehkastatlohpeeavttuid vuostásaš meannudeapmi bivddu oktavuođas. Ovdadutkama vuođul bivddu leat sáhtán álggahit dilis, mas guovža ii leat leamaš spiehkastatlobi eaktudan vugiin bohcco ráđu guoras dahje njuolga dan lahkosis, muhto ealli lea gávdnon eará sajis meahcis ja vuojehuvvon johtui. Seamma láhkai dutkojuvvon áššiin boahtá čielgasit ovdan mohtorgielkká ávkin atnin bivddus lága vuostá. 

Ollisvuođa ovdadutkan lea gárvánan ja sirdojuvvon áššáskuhttinguorahallamii Davvi-Suoma áššáskuhttinguvlui. 

Jos áicat dán sullasaš eahpeáššálaš doaimma, amma válddát oktavuođa eiseválddiide.

Bolesa oktavuohtadieđut: Geažidantelefon t. 0295 418 622, bolesa neahttageažideapmi: Poliisin nettivinkki
Rádjegozáhuslágádusa geažidanoktavuohtadieđut: t. 0295 412 099, Rádjegozáhuslágádusa neahttageažideapmi: Rajavartiolaitoksen nettivihje

Tiedote koltansaameksi:

Kõõskõsreäkkõspååʹles da Raajjväärdtõkstrooiʹtel lie tuʹtǩǩääm veiddsõs puäʒʒtallu liiŋktõõvvi reäkkõsobbvuõđid Pâʹjj-Lappist

Ouddtuʹtǩǩummuž poodd leät tuʹtǩǩuum jeäʹrbi mieʹldd eppõllum tåʹrǩǩ teäʹǧǧpõõssmõõžžid, tåʹrǩǩ maannmõõžžid, tåʹrǩǩ meäccjemreäkkõõzzid da tåʹrǩǩ luâđsuõjjeemreäkkõõzzid. Eppõllum reäkkõõzz lie šõddâm koolm paalǥâskååʹdd vuuʹdest.

Kõõskõsreäkkõspååʹles da Lappi raajjväärdtõõǥǥ ouddtuʹtǩǩummuš veiddsõs jeällmõš-, tällõs-, da meäccjemreäkkõõzzi obbvuõđâst Pâʹjj-Lappi vuuʹdest lij valmštõõvvâm. Ouddtuʹtǩǩummuž poodd leät tuʹtǩǩuum jeäʹrbi mieʹldd eppõllum tåʹrǩǩ teäʹǧǧpõõssmõõžžid, tåʹrǩǩ maannmõõžžid, tåʹrǩǩ meäccjemreäkkõõzzid da tåʹrǩǩ luâđsuõʹjjeemreäkkõõzzid. Ouddtuʹtǩǩeemobbvuõđâst lie pukveeʹzz nuʹt 15 reäkkõõzzâst eppõllum oummu. Täid tuâjaid eppõõlât šõddâm iiʹjji 2020–2025 poddân. 

Kõõskõsreäkkõspååʹles lij vaʹsttääm täʹst obbvuõđâst tällõs- da jeällmõšreäkkõõzzi tuʹtǩǩummšest da Lappi Raajjväärdtõk peäʹlstes lij vaʹsttääm meäccjem- da luâđsuõjjeemreäkkõõzz tuʹtǩǩummšest. 

Kõõskõsreäkkõspååʹles lij tuʹtǩǩääm koolm paalǥâskååʹddest šõddâm eppõllum puõccui äʹnstummšid da äʹnstum puõccui peittmõõžžid. Ouddtuʹtǩǩummuž poodd puõʹđi õlmmša lââʹssen eppõllum tåʹrǩǩ maannmõõžžin näuʹdd- da jååttlõkpaaʹrti koʹrvveem-mõõntõõllmõõžžâst. Ǩieʹssmannust 2025 pååʹles da Lappi Raajjväärdtõk tueʹjjee Pâʹjj-Lappi vuuʹdest dommooccmõõžžid da oummui ǩidd välddmõõžžid di tuâǥste tuõđštemaunstõõzzid eppõllum reäkkõõzzid õhttneeʹl. Ǩieʹzz da čõõuč poodd ooccmõõžžin vuåǯǯum materiaalid mõʹnneš čõõđ da tueʹjjeeš vuârntõõzzid. 

– Ouddtuʹtǩǩeemobbvuõtt lij leämmaž veiddsõs da tuʹtǩǩummuž äʹššen åårrai reäkkõsaaʹššid leät seeʹlvtum veiddsânji. Jiijjan fiʹttjõssân mieʹldd kõõččmõõžžâst lij õhtt šuurmõs puäʒʒtallu õhttneei ouddtuʹtǩǩeemobbvuõđâst, särnn reäkkõspâʹjjkomisario Teemu Mäntyniemi Kõõskõsreäkkõspååʹlsest.

Teäʹǧǧpõõssâmreäkkõõzz beäʹlnn ääʹššest eppõõlât, što äʹššvuäʹmsteeʹjin äʹnstum puõccuid leät luõvtum da sirddum eppõllum leʹbe sij âʹlddkruuggâs puäʒʒjeällmõššân da jeällmõõžž alggveärr leät jaukkuum mieʹrǩǩeeʹl puõccuid sij peʹlljmieʹrǩǩe, piiltkid leʹbe viiǥǥeeʹl sij nõõmin kåʹddempuäccjen.

Lappi Raajjväärdtõk tuʹtǩǩii kuõbǯ lääʹjj vuâsttsaž mieʹcstummuž

Lappi Raajjväärdtõk lij tuʹtǩǩääm ǩeâđđa 2025 tuejjuum eppõllum tåʹrǩǩ meäccjem- da luâđsuõʹjjeemreäkkõõzzid. Obbvuõtt nårrai määŋgain pååđtuâjain, kook õhttne väʹlddääʹššest kuõbǯ lääʹjj vuâsttsaž mieʹcstummša puäʒʒhåiddamvuuʹdest. Ouddtuʹtǩǩummuž vuâđald reäkkõõzzi motiivân lij leämmaž puäʒʒskääđai uuʹccummuš. 

Eppõllum tuâjai ääiʹjpodd sâjjdâtt njuhčč-vueʹssmannu poʹdde 2025, kuäʹss luâđast lij veâl muõtt da vuejjmõš moottorǩeâlkain lij vueiʹtlvaž. Ǩiiđ muõttjällmõõžžin vuäinn jieʹllʼji ǩiõjid hieʹlǩeld, mii vueiʹtlvâstt tõi viõkkšõs kuõrrlummuž še kuʹǩes maaʹtǩin. Seämmaäiggsânji veiddsõs da härvva jälstum poostaijânnam, di vaajtõõlli šõõŋ vaiggâʹtte vuåppmõõžž da vaaikte tuõđštem seillmõʹšše.

– Ouddtuʹtǩǩummšest haʹŋǩǩuum teâđ vuâđald kuõbǯid leät occum da kuõrrlõttum moottorǩeâlkain, koon mâŋŋa jieʹlli lie vuejtum jååʹtted da tõi likstõõzzid leät kuõrrlõttum määŋg oummu õhttsažtuâjast. Kuõbǯ kuõrrlem täävtõssân lij ouddtuʹtǩǩummuž vuâđald leämmaž vuejted kuõbǯid nåkam päikka, koʹst tõi kåddmõš lij vueiʹtlvaž. Tän lââʹssen kuõrrlummšest leät vuõittum ââʹnned vieʹǩǩen pieʹnne, särnn tuʹtǩǩeemjååʹđteeʹjj, luutnantt Frans Hietanen Raajjväärdtõkstroiʹttel Lappi raajjväärdtõõǥǥâst.

Tuʹtǩǩummšest lie očndõõttâm še viiʹttjõõzz tõʹst, što tåimmʼmõõžžâst leät vuõittum suåppâd ouddǩiõʹtte, da što šõddmõõžži mâŋŋa leät ǩiččlõttum peittad ǩiõjid ouddmiârkkân vueʹjeeʹl tõi paaiʹǩi pâʹjjel leʹbe seeʹrdeeʹl šilli meädda pääiʹǩ âʹlnn. Ouddtuʹtǩǩummuž poodd lie še puättam õlmmsa jõnn kõʒʒlooʹddid šõddâm tåʹrǩǩ luâđsuõʹjjeemreäkkõõzz. Ouddtuʹtǩǩummuž vuâđald rääuhtum kuäʹčǩǩmid leät ǩiččlõttum lâsǩǩmâʹtted da pääččad čårrpoostvuuʹdin. 

Tuʹtǩǩeem obbvuõđâst eppõõlât nuʹt mieʹcstummuž krååʹma õõlǥtum lååʹv ǥu čoʹrstõklååʹppmääinai vuâsttsaž mõõntõõllmõõžž šeellmõõžž õhttvuõđâst. Ouddtuʹtǩǩummuž vuâđald mieʹcstummuš lij vuõittum altteed vueʹjjest, koʹst kuõbǯǯ ij leäkku leämmaž čoʹrstemlååʹv õõlǥtem naaʹlin puõccurääđai kõõskteʹmes âʹlddvuõđâst, pâi jieʹlli lij päikkõttum jeeʹres sââʹjest luâđast da vuõjjum jååʹtted tõn årra. Seämmanalla tuʹtǩǩuum aaʹššin teäddââvv moottrin jååʹttem vuejjamneävv äuʹǩǩummuš mieʹcstummšest lääʹjj vuâsttsânji. 

Obbvuõđ ouddtuʹtǩǩummuš valmštõõvvâm da sirddum viârtemtuʹmmjõʹsse Tâʹvv-Lääʹddjânnam suʹvddivoudda. 

Jõs vuâmmšak näkam pannvueʹǩǩšõs tåimmʼmõõžž, leäk tâma õhttvuõđâst veʹrǧǧniiʹǩǩid.

Pååʹles viʹhjjteʹlfon: Viʹhjjteʹlfon teʹl. 0295 418 622, pååʹles neʹttiviŋkk: Poliisin nettivinkki
Raajjväärdtõkstroiʹttel viʹhjjõhttvuõđ: teʹl. 0295 412 099, Raajjväärdtõkstroiʹttel neʹttviʹhjj: Rajavartiolaitoksen nettivihje

Tiedote inarinsaameksi:

Kuávdášrikospoolis já Räjikocceemlájádâs láá tutkâm vijđes puásuituálun kyeskee rikosolesvuođâ Paje-Laapist

Ovdâtutkâm ääigi láá tutkâm eereeb iärrás epidum ruávis ruuđâpoossâm, ruávis piättusijd, ruávis miäcástemrikosijd já ruávis luándusuojâlemrikkoos. Epidum rikoseh láá tábáhtum kuulmâ palgâs kuávlust.

Kuávdášrikospoolis já Laapi Räjikosáttuv ovdâtutkâm vijđes omâdâh-, ekonomia- já miäcástemrikosij olesvuođâst Paje-Laapi kuávlust lii valmâštum. Ovdâtutkâm ääigi láá tutkâm eereeb iärrás epidum ruávis ruuđâpoossâm, ruávis piättusijd, ruávis miäcástemrikosijd já ruávis luándusuojâlemrikkoos. Ovdâtutkâmolesvuođâst láá puohnassân 15 rikosist epidum olmožid. Epideh, ete tavoh láá tábáhtum iivij 2020–2025 ääigi. 

Kuávdášrikospoolis lii västidâm taan olesvuođâst ekonomia- já omâdâhrikosij tutkâmist já Laapi Räjikosáttâh vuod lii västidâm miäcástem- já luándusuojâlemrikosij tutkâmist. 

Kuávdášrikospoolis lii tutkâm kuulmâ palgâs kuávlust tábáhtum epidum poccui suáláádmijd já suáládum poccui čiehâm. Ovdâtutkâm ääigi poođij oovdân meid iäpádâs ruávis piättusijn piätu- já jotolâhvahâgij sajanmäksimmonâttâlmist. Kesimáánust 2025 poolis já Laapi Räjikosáttâh tohhii Paje-Laapi kuávlust päikkiucâmijd já ulmui kiddâväldimijd sehe tuáhánvaldii tuođâštusmaterial, mii lohtâs epidum rikosáid. Keesi já čoovčâ ääigi ucâmijn finnejum material lii kieđâvuššum já koijâdâlmeh tohhum. 

– Ovdâtutkâmmaterial lii lamaš eromâš viijđes já tutkâm vyelni orroo rikosääših láá selvâttum vijđáht. Muu jieččân ibárdâs mield koččâmušâst lii ohtâ vijđásumosijn puásuituálun lohtâseijee ovdâtutkâmolesvuođâin, muštâl rikospajekomisario Teemu Mäntyniemi Kuávdášrikospoolisist.

Ruuđâpoossâmrikkoos uásild ääšist epiduvvoo, ete äššiomâsteijest suáládum poccuuh láá luovâttum já sirdum epidum ulmui tâi sii aldapirrâs puásuiomâdâhhân já omâduv algâvuolgâ lii sikkum merkkiimáin poccuid sii viitán, piiltan tâi tuálvumáin njuovâmân sii noomâst.

Laapi Räjikosáttâh totká kuobžâ lavâttes pivdo

Laapi Räjikosáttâh lii tutkâm ruávis miäcástem- já luándusuojâlemrikosijd, moh láá iäpádâsâi mield tábáhtum kiđđuv 2025. Olesvuotâ šadda maaŋgâin sierâ tábáhtusâin, moh lohtâseh iänááš kuobžâ lavâttes piivdon puásuituálukuávlust. Ovdâtutkâm vuáđuld rikosij motiivin lii lamaš puásuivahâgij kepidem. 

Epidum tavoi äigimuddo lii cuáŋui-vyesimáánust 2025, kuás meecist lii vala vijđáht muotâ já jotteem moottorkiälháiguin lii máhđulâš. Kiđđâ muotâtile tiet ellei luodâid lii älkkee vyettiđ, mii taha máhđulâžžân pehtilis kuorrâm kuhes-uv maađhijd. Siämmást vijđes já häärviht assum meccikuávluh, sehe mulsâšuvvee šoŋŋâtile taheh kocceem vaigâdubbon já hettee tuođâštusâi siäilum.

– Ovdâtutkâmist skappum tiäđu vuáđuld kuobžâid láá uuccâm já kuorrâm moottorkiälháiguin jeđe elleeh láá vyejettum joton já toi jotteem láá čuávvum maaŋgâ ulmuu oovtâstpargon. Kuobžâ kuorrâm ulmen lii ovdâtutkâm vuáđuld lamaš vyejettiđ kuobžâid taggaar sajan, mast taid lii máhđulâš koddeđ. Toos lasseen kuorâmist láá máhđulávt kiävttám iššeen pennuu, muštâl tutkâmjođetteijee, luutnant Frans Hietanen Räjikocceemlájádâs Laapi Räjikosáttuvâst.

Tutkâmist láá meid puáttám oovdân oonah tast, ete tooimâst lii kenski soppum muuneeld, já ete tábáhtuumij maŋa láá viggâm čiehâđ luodâid ovdâmerkkân vyejimáin tábáhtussoojij paijeel tâi sirdemáin saallâs meddâl tábáhtussaajeest. Ovdâtutkâm ääigi láá puáttám oovdân meid stuorrâpiätuluddijd čuáccám ruávis luándusuojâlemrikoseh. Ovdâtutkâm vuáđuld rávhuidittum kuáskimijd láá viggâm finniđ káskástâhân já pääččiđ tuáriskuávluin. 

Tutkum olesvuođâin epideh sehe pivdo vattum luvijttáá já spiekâstâslopeiävtui vuástásii monâttâllâm pivdo ooleest. Ovdâtutkâm vuáđuld pivdo láá puáhtám algâttiđ tiileest, mast kuobžâ ij lah lamaš spiekâstâslove vattum vuovvijn poccuu rááđu piällást tâi alda tom, peic ellee lii kavnum eres saajeest meecist já vyejettum joton. Tutkum aašijn tiäduttuvvoo meid moottorfiävrui kevttim piivdost laavâ vuástásávt. 

Olesvuođâ ovdâtutkâm lii valmâštum já sirdum ášáskuttemkuorâttâlmân Tave-Suomâ ášáskutteekuávlun. 

Jis tun hoksááh taansullâsii epiášálii tooimâ, vääldi ohtâvuođâ virgeomâháid.

Poolis onnâohtâvuotâtiäđuh: Onnâpuhelin p. 0295 418 622, poolis nettionnâ: Poliisin nettivinkki
Räjikocceemlájádâs onnâohtâvuotâtiäđuh: p. 0295 412 099, Räjikocceemlájádâs nettionnâ: Rajavartiolaitoksen nettivihje